Tere tulemast EPOCA kodulehele!

Mis on ookeanide hapestumine?

Inimese fosiilkütuste (kivisüsi, nafta, maagaas) kasutamine globaalse soojenemise môistes on kôigil teada. Ookeanide hapestumine on veel üks, palju vähem teadaolev, 79 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) igapäevase atmosfääri eraldumise tulemus. See ei ole ainult fosiilkütuste pôlemise, vaid ka metsade raide ja tsemendi tootmise tulemus. Industriaalrevolutsiooni algusest on umbes 1/3 inimtegevusest tulenev atmosfääri eraldunud CO2st absorbeerunud maailma ookeanidesse ning sellel on kliima muutumises vôtmeroll. Ilma ookeanide rollita oleks CO2 sisaldus atmosfääris tunduvalt suurem ja globaalne soojenemine ning selle môjud dramaatilisemad. Ookeanide hapestumise môjud mere ökosüsteemidele on siiani vähe teada, kui üks tôenäoliseim tulemus on kaltsiumi abil moodustuvate skelettide ja karpide (nagu korallid ja molluskid) aeglasem kasv vôi mutatsioonid.

 

Mis on EPOCA?

 

EPOCA (European Project on OCean Acidification- Ookeanide Hapestumise Euroopa Projekt) on Euroopa liidu FP7 integreeritud projekt, mis alustas 2008 aasta juunis ja kestab neli aastat.

EPOCA kaugemaks eesmärgiks on täita tühikud meie teadmistes ookeanide hapestumise otsestest ja järelmõjudest.

EPOCAst võtab osa üle 160 teadlase 32-st instituudist 10 riigist (Belgia, Holland, Inglismaa, Island, Itaalia, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Šveits).

 

Projektikordinaator: Jean-Pierre Gattuso

Projektijuht: Lina Hansson

IT ja Eesti kontakt: Anne-Marin Nisumaa

 

 

Projekti kordineeriv instituut asub:

Laboratoire d'Océanographie

(CNRS/Université Pierre et Marie Curie)

BP 28

06234 Villefranche-sur-mer Cedex

France

Tel: +33 493 76 38 69

Fax: +33 493 76 38 34

 

 

EPOCA eesmärgid

EPOCA otseseks eesmärgiks on dokumenteerida muutused maailma ookeani keemias ja biogeograafias läbi aja  ja ruumi. Mitmetes arhiivides kasutatakse paleorekonstruktsiooni meetodeid, kaasaarvatud fornaminiferal ja süvaveekorallidel, et määrata minevikus toimunud muutused ookeani keemias. See seotakse tänapäeva bioloogiliste ja keemiliste vaatlustega.

EPOCA määrab mereliste organismide, populatsioonide ja ökosüsteemi tundlikkuse ookeanide hapestumisele. Molekulaarbiokeemilised, füsioloogilised ja ökoloogilised meetodid kombineeritakse labori ja välistingimuste perturbatsioonieksperimentidega, et väljendada ookeanide hapestumise bioloogilist tundlikkust ja hinnata kohanemise potentsiaali ning määrata tagajärjed biogeokeemilisele ringlusele. Laborieksperimendid keskenduvad võtmeorganismidele, mis valitakse vastavalt nende ökoloogilisele, biogeokeemilisele või sotsiökonoomilisele tähtsusele. Välitööd teostatakse süsteemides, mis on enim tundlikud ookeanide hapestumisele.

Ookeanide hapestumise keemiliste, bioloogiliste ja biogeokeemiliste mõjude uuringute tulemused integreeritakse biogeokeemiliste, setete ja paaris ookeani keemia mudelitesse, et paremini mõista ning prognoosida Maa süsteemi tundlikkust ookeanide hapestumisele. Erilist tähelepanu osutatakse potentsiaalsetele järelmõjudele, mis kaasnevad süsiniku, lämmastiku, väävli ja raua ringluse füsioloogiliste muutustega.

EPOCA hindab määramatusi, riske ja tundlikkuse läve, mis on seotud ookeanide hapestumisega täpsusega rakust-ökosüsteemini ning lokaalsest-globaalseni. Samuti hinnatakse CO2 emissiooni viise, mida vajatakse, et vältida eelmainitud tundlikkuse lävesid. Kirjeldatakse olude muutusi ning järgnevat riski merekeskkonnale ja Maa süsteemile, kui need emissiooni läved ületatakse.

 

 This web site is hosted by Observatoire Océanologique de Villefranche sur Mer